Eemal hullutavast ilmakärast. Thomas Hardy

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kõvaks ja jäiseks lumise maapinna, mis säras nüüd punases idavalguses nagu läikiv marmor, kuidas mõnes kohas nõlval jääpurikatega kaetud kuivanud rohulibled siledast kahkjast lumekattest välja ulatusid nagu keerdus ja kooldus Veneetsia klaasist kujud, ja kuidas mõni lind, kes oli varem pehmel lumel hüpanud, oli sellele jäljed jätnud, mis olid nüüd jäätunud ja natukeseks ajaks püsima jäänud. Teda äratas mõtetest kerge kaariku rataste pooleldi summutatud müra. Boldwood pöördus tagasi teele. See oli postikaarik – vilets kaherattaline sõiduk, mis oli nii kerge, et tuulepuhang oleks võinud selle ümber paisata. Sõitja ulatas Boldwoodile kirja, Boldwood haaras kirja ning avas selle, lootes sellest veel ühte anonüümset läkitust leida – nii väga kujutlevad inimesed, et tõenäosus seisneb vaid olnu kordumises.

      „See kiri pole vist teile, härra,” ütles mees, kui Boldwoodi kirja avamas nägi. „Ümbrikul pole küll nime, aga see on vist teie lambakarjusele.”

      Boldwood vaatas nüüd aadressi:

UUELE LAMBAKARJUSELE,WEATHERBURY FARM,CASTERBRIDGE’I LÄHEDAL

      „Oh – milline eksitus! – see kiri pole mulle. See pole ka minu lambakarjusele, vaid neiu Everdene’i omale. Viige see temale – Gabriel Oakile – ja öelge, et ma avasin selle kogemata.”

      Sel hetkel ilmus mäeseljandikule leegitseva taeva taustal üks kogu nagu must küünlatahi söestunud ots leegi keskel. Kogu hakkas liikuma, ruttas ühest kohast teise, kandes neljakandilisi raame, mida samuti läbisid päikesekiired. Üks väike neljajalgne kogu kõndis tema järel. Pikk kogu oli latt-tarasid tassiv Gabriel Oak, väike kogu aga George.

      „Oota, see ongi see mees seal mäe otsas,” lausus Boldwood. „Ma viin ise talle kirja ära.”

      Boldwoodi jaoks polnud see nüüd enam kiri ühele teisele mehele. See oli võimalus. Otsustav ilme näol, läks ta üle lumise välja. Sel hetkel hakkas Gabriel mäest laskuma ning pööras paremale. Päikesekuma nihkus nüüd sinnapoole ning puudutas eemalt paistvat Warreni linnasekuivati katust – linnasekuivati poole lambakarjus ilmselt suunduski. Boldwood läks talle silmnäolt järele.

      VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK

      Hommikune kohtumine. Jällegi kiri

      Punane ja kollane valgus linnasekuivati ümber ei ulatunud sisse, mida, nagu tavaliselt, valgustas sama värvi kuma koldest.

      Mõni tund riietes maganud, istus linnasekuivataja nüüd kolmejalgse laua ääres ning sõi oma leivast ja singist koosnevat hommikueinet. Ta sõi taldrikut kasutamata: pani viilu leiba lauale, selle peale liha, lihale törtsu sinepit ja raputas lihale näpuotsaga soola, seejärel lõikas kõik suure taskunoaga tükkideks, kuni noatera lauda puudutas; siis torkas ta eraldatud tüki noa otsa, tõstis laualt ning saatis toidupala õigesse kohta.

      Hammaste puudumine ei paistnud teda eriti segavat veskina tegutsemast. Ta oli juba nii palju aastaid hambutu olnud, et hammaste puudumine tundus talle olevat väike häda võrreldes kasuga, mida ta sai oma kõvadest igemetest. Ta näis suunduvat haua poole, nagu hüperboolne kõverjoon läheneb sirgjoonele – lähemale jõudes aina rohkem kõrvale kaldudes, kuni oli kahtlane, kas ta üldse kunagi hauani jõuab.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Wessex – üks anglosaksi kuningriikidest ajavahemikul umbes 494–927, mille järel Wessexi valitsejatest said Inglismaa valitsejad.

      2

      Londoni ajakiri Cornhill, mis esimesena avaldas romaani jaanuarist detsembrini 1874.

      3

      Tsitaat inglise poeedi Thomas Gray (1716–1771) luuletusest „Külakalmistul kirjutatud eleegia”.

      4

      Samuel Johnson (1709–1784) – inglise kirjanik ja leksikograaf, kannab Sir Joshua Reynoldsi maalil avarat, kulunud pruuni kuube.

      5

      Viide inglise kirjaniku John Miltoni (1608–1674) teosele „Kaotatud para- diis”.

      6

      Lucina – „valguse kätte tooja”, nimi, mis anti Rooma jumalannale Junole, kes laste sünni juures olles tõi nad valguse kätte.

      7

      contretemps – ootamatu äpardus, ebameeldiv asjaolu (pr)

      8

      Vana Testamendi järgi kaotas Iisraeli kohtumõistja, vägilane Simson oma jõu, kui tal juuksed ära lõigati, sellal kui ta magas, pea Delila süles. Juuste kaotuse avastas ta ennast raputades.

      9

      Tsitaat William Shakespeare’i tragöödiast „Macbeth”.

      10

      Inglise maalikunstniku J. M. F. Turneri (1775–1851) maalidel on indigo õhu, taeva ja mere kujutamisel asendatud kahvatumate toonidega.

      11

      Hylas – Kreeka mütoloogia järgi läks Müüsia kuninga poeg, kaunis Hylas koos Heraklesega Kuldvillakut otsima, kuid nümfid viisid ta endaga kaasa.

      12

      Vana Testamendi järgi langesid Soodoma ja Gomorra kuningad pärast lahingus lüüasaamist Surnumere orus asuvatesse maapigiaukudesse.

      13

      Arkaadia – Vana-Kreeka maakond Peloponnesose siseosas. Antiik- ja ka uusaja luules on kujutatud Arkaadiat kui idüllilist karjaste maad.

      14

      Viide unejumal Morpheusele Kreeka mütoloogias.

      15

      Astarte СКАЧАТЬ