Erilised. Scott Westerfeld

Чтение книги онлайн.

      Sammud tulid lähemale, otse tema poole. Ta nihutas end kõrvale ja hoidis puutüve enda ja hääle vahel.

      Kärmelt üles piiludes mõtles Tally, kas oksad on piisavalt jämedad, et tema kehasoojust infrapunaprillide eest varjata. Kuid ta ei saanud kuidagi üles ronida nii, et David teda ei kuuleks.

      Ta oli lähedal… Ehk võiks ta poisi poole söösta ja teda torgata enne, kui teised londonlased oma nooled lendu lasevad. Lõpuks olid nad kõigest inetud, upsakad suvalised, kel polnud enam ootamatuse eelist.

      Tally pööras oma torkesõrmust, lükkas välja värskelt laetud tera. „Shay, kus ta on?” sosistas ta.

      „Sinust kaheteistkümne meetri kaugusel.” Need sõnad lausuti vaevalt hingates. „Põlvili. Vaatab maapinda.”

      Isegi paigalt suudaks Tally kaksteist meetrit mõne sekundiga läbida… Aga kas ta on nii kiire, et londonlased teda ei taba?

      „Kehvad uudised,” hingas Shay. „Ta leidis Tachsi laua.”

      Tally surus hambad alahuulde, mõistes, miks varitsus korraldati – londonlased tahtsid Eriolukordade hõljuklauda.

      „Pane valmis,” ütles Shay. „Ma tulen tagasi sinu poole.” Kauguses kahe puu vahel väreles Shay kumav kogu, säravalt nähtav, kuid liiga kiire ja liiga kaugel, et millegi nii aeglase kui noolega pihta saada.

      Tally sundis end uuesti silmi sulgema ja kuulatas korralikult. Ta kuulis veel samme, valjemaid ja kohmakamaid kui Davidi omad – viies londonlane otsis veel üht lõikajate lauda.

      Oli aeg rünnata. Ta avas silmad…

      Läbi metsa kajas vastikust tekitav põrin – hõljuklaua propellerid hakkasid tööle ja paiskasid igas suunas murdunud oksi ja männiokkaid.

      „Peata ta!” sisistas Shay.

      Tally juba liikus, tormas hääle suunas, mõistes vastikustundega, et propellerite hääl oli piisavalt vali, et summutada vibunööride valla päästmise häält. Laud tõusis tema ees, kuum-kollane kogu lösutas musta silueti käte vahel.

      „Ta võtab Tachsi kaasa!” hüüatas Tally. Veel kaks sammu ja ta võiks hüpata…

      „Tally, pikali!”

      Tally hüppas pikali, noole suled riivasid tema õlga, kui ta läbi õhu lendas, selle elektrilise laengu särin pani tal ihukarvad püsti tõusma. Veel üks nool vuhises mööda, kui Tally end uuesti jalule veeretas ja lootis pimesi, et neid pole rohkem tulemas.