Täiuslik lootus. Nora Roberts

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Kõigepealt muidugi kubemesse ja sealt edasi kuni näoni välja.“

      „Kas ta tegi seda meelega? Sellisel juhul tuleks Owen ära oodata. Kolmekesi saame vast temast jagu.“

      „Väga naljakas.“ Ryder virutas jalaga märgade riiete hunnikule. „Sain selle eest kohvi ja muffini.“

      „Millise?“

      „Minu lemmiku. Panen maalrid fassaadil tööle. Paar järgmist päeva peaks kuiv olema, nii et saab hakata fassaaditöid tegema.“

      „Väga hea. Hommikuse vihma oleme juba saanud. Ma ei saa sinna midagi parata.“ Beckett laiutas käis, silmis lust. „Kuidas ma saaksin vait olla?“

      „Kui võõrastemajast järgmisel korral helistatakse, siis saadan Deke’i. Tema võib siis Hope’i suudelda.“

      Beckett mõtles heatujulise töömehe peale. Tollel oli selline nägu, mida võis armastada üksnes lühinägelik ema. „See on karm.“

      „Kui sinu vaim tahab vempe visata, siis võib ta seda kellegi teisega teha.“

      „See pole minu vaim. Ja kahtlen, kas Lizzy tahaks Hope’i ja Deke’i kokku viia.“

      „Mind ei vii keegi kellegagi kokku. Kui ma tahan, et mind täiusliku Hope’iga kokku viidaks, siis hoolitsen selle eest ise.“

      „Nagu ütled.“

      Nad kuulsid hääli ja samme. Ryder vaatas, kuidas venna nägu lõi särama, kui kolm poissi suurde kööki sisenesid.

      Kuueaastane Murphy, kes oli kõige noorem, tuiskas otsemat teed Beckettile sülle. Ta käes oli peata Kapten Ameerika. „Pea tuli otsast ära. Sa ju parandad selle ära, eks? Tal on pead vaja.“

      „Vaatame.“ Beckett kükitas. „Kuidas see juhtus?“

      „Tahtsin näha, kas ta saab selja taha vaadata, sest pahad poisid hiilivad ju selja tagant ligi. Ja siis tuli ta pea ära.“ Ta andis pea Beckettile. „Aga sina teed ta terveks.“

      „Me võime ta maha matta,“ pakkus keskmine vend Liam naerusuiselt. „Meil on sinu tehtud kirstud. Sa võid ju teha ühe kirstu ta pea jaoks.“ Ta saatis Ryderile saatanliku naeratuse. „Kui pea tuleb otsast ära, oled surnud.“

      „Kas oled kunagi näinud peata kana? Ta kere jookseb veel tükk aega ringi, nagu otsiks pead taga.“

      „Ei ole võimalik!“ hüüdis kõige vanem vend Harry, nautides seda, kuidas Liamil jahmatusest suu lahti vajus.

      „On küll, noor Jedi. Õigupoolest… Tere, kaunis Clare.“

      „Andke andeks. Käisime arsti juures – kõik on korras. Nad tahtsid näha, mis siin sünnib, enne kui raamatupoodi lähme.“

      „Ma võin tööle jääda,“ pakkus Harry, saates Beckettile anuva pilgu. „Ma aitan.“

      „Kui Harry võib jääda, siis tahan mina ka,“ ütles Liam Ryderi püksisäärt sikutades. „Mina ka.“

      „Mina ka,“ kordas kajana Murphy ja tõstis käed Becketti poole. „Võib?“

      „Meil oli kokkulepe,“ ütles Clare.

      „Me lihtsalt küsime.“ Harry anuv pilk asendus süütuga. „Nad võivad ju ei öelda.“

      „Meil kuluks paar orja ära,“ arutles Ryder, mille eest sai Harrylt tänutäheks ingelliku naeratuse.

      „Ryder, ma ei taha koormata sind…“

      „See siin on niruvõitu.“ Ryder tõstis Liami käed ja surus ta biitsepsit. „Kuid temas on potentsiaali.“

      „Peame nad erinevatesse kohtadesse saatma.“ Beckett andis Murphyle parandatud Kapten Ameerika.

      „Ma teadsin, et sa parandad selle ära.“ Kallistanud Beckettit kõvasti, saatis Murphy emale naeratuse. „Kas me võime palun orjad olla?“

      „Kuidas ma küll saan viie vastupandamatu mehe vastu? Lubasin pakkuda neile Vestas lõunat, aga…“

      „Saame seal kokku.“ Murphyt maha pannes läks Beckett Clare’i juurde. Ta silitas Clare’i nägu ja suudles teda õrnalt. „Lõuna paiku?“

      „Sobib. Helistage, kui vajate abiväge. Poisid.“ Selles sõnas kõlas emalik hoiatus. „Kuulake sõna. Saan teada, kui te sõna ei kuula – isegi kui te sellest mulle ei räägi. Olen teisel pool tänavat,“ ütles ta Beckettile.

      „Kuidas ta küll teada saab, kui ta siin ei ole?“ küsis Murphy, kui Clare oli lahkunud. „Aga ta saab.“

      „See on ema salarelv,“ kinnitas Beckett.

      „Kui te sõna ei kuula, siis puurime teid saapaid pidi seina külge kinni. Pea alaspidi,“ lisas Ryder. „Selge?“

      „Jah.“ Beckett pani käe Murphy pealaele.

      „Lähen koos Liamiga pagariärisse. Ta võib aidata lukku vahetada.“

      „Miks mina?“ küsis Liam.

      „Sellepärast, et sina oled keskmine.“

      „Kui beebid tulevad, siis enam ei ole. Siis on Murphy.“

      „Oskab arvutada,“ ütles Beckett jaburat uhkust tundes.

      „Veel üks matemaatikahull. Kui Owen kohale jõuab, paneme tema Liamit valvama. Mina võtan selle.“ Ryder haaras Harry kaenlasse. „Ta pole nii lühike kui teised. Me lähme spordihoonesse. Viin tee peal ajutise keskmise pagariärisse.“

      „Tore. Tänan.“ Kui Ryder kahe poisiga lahkus, pöördus Beckett Murphy poole. „Otsime siis oma tööriistad välja.“

      Murphy naeratas inglinaeratust. „Meie tööriistad.“

      Kuna mõlemal korteris tööd tegeval mehel olid lapsed, arvas Ryder, et nad ei lase Liamil lollusi teha. Kuid sellele vaatamata jäi ta paariks minutiks sinna ja andis poisile kontaktikatted ja väikese kruvikeeraja.

      Poiss oli tema hinnangul umbes kaheksa-aastane ja üsna osavate kätega. Võib-olla oli süüdi see, et ta oli keskmine laps, kuid ühtlasi oli ta neist kolmest kõige riuklikum ja ägestus kõige kiiremini.

      „Kui midagi tuksi ei keera, saad dollari tunnis. Kui tuksi keerad, ei saa tuhkagi,“ ütles Ryder.

      „Kui palju on tuhkagi?“

      „Mitte midagi.“

      „Ma ei taha tuhkagi,“ protesteeris Liam.

      „Keegi ei taha, nii et ära keera midagi tuksi. Kui ta sõna ei kuula,“ ütles Ryder meestele, „siis viige ta Becki juurde. Lähme, Harry.“

      „Mina peaksin saama Liamist rohkem, sest mina olen vanem.“

      „Dollar tunnis,“ kordas Ryder poisiga trepist alla minnes. „Niisugune on kord.“

      „Ma võiks ju saada preemiat.“

      Ryder СКАЧАТЬ