Naljakas tüdruk. Nick Hornby

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kihla, et see on alatu vale,” ütles Tony.

      Clive muigas.

      „Just sõna „sõber” reetis seda,” ütles Bill. „Sul pole elu sees ühtki sõpra olnud.”

      „Mis sa oma nimeks siis tahad?”

      „Quentin.”

      „Keegi ei taha vaadata telelavastust mingist Quentinist.”

      „Siis Jim.”

      „Ah, mul on suva,” ütles Bill. „Jim sobib väga hästi. Jim ja Barbara. Nii, kuidas neist ikkagi paar sai?”

      „Ta tegi Barbarale tite,” ütles Clive.

      „Küll sa näed, et ei teinud,” ütles Sophie kindlalt.

      „Mina ka ei usu, et see kõrgemal pool eriti soojalt vastu võetaks,” ütles Dennis.

      „No läheb jälle lahti,” ütles Bill.

      Dennis meeldis Billile ja Tonyle väga, ja mitte ainult seetõttu, et nemad talle väga meeldisid. Dennis oli nutikas ja entusiastlik ja lõpmata julgustav. Kuid ta oli oma pruunide samss-saabaste ninaotsteni BBC-mees ning tema mänglevus kippus kaduma, kui talle tundus, et korporatsiooni tulevik või tema enda tulevik selle sees on ohus, olgu see oht siis tõeline või kujutletud.

      „T. D. oleks küll käpp.”

      T. D. ehk Teine Dennis, nagu teda ainult nende väikses ringis tunti, oli Dennis Main Wilson, teine BBC komöödiaprodutsent, palju kogenum ja edukam kui S. D. – See Dennis. Kui Tonyl ja Billil oli igav või nad tundsid, et ei suuda mõnda ideed Dennisele pähe määrida, käisid nad välja Teise Dennise nime ning maalisid nende võimalikust ühisest elust paar minutit idüllilist sõnapilti.

      „Ütle T. D. kohta, mida tahad, aga tema seisab oma stsenaristide eest nagu müür,” ütles Bill teeseldud nukrusega.

      „No nüüd lähed sa küll liiale,” ütles Dennis. „Ma olen alati teie eest seisnud nagu müür. Alati. Isegi kui lahing on juba kaotatud ja minu pihta sajab pomme vasakult ja paremalt. Isegi kui … Isegi kui müüri vundamendis on igavesed pirakad augud. Nagu siin praegu olid.”

      Tony ja Bill pistsid lustlikult huilgama.

      „Pidage meeles, et ma olen lihast ja verest inimene,” ütles Sophie.

      Kõik jäid teda vahtima.

      „Selles mõttes, et ma olen Põhjast Londonisse tulnud. Ja ma olen tuttavaks saanud upsaka snoobiga. Aga järsku ma sain temaga tuttavaks kuskil mujal.”

      „Ah soo?” ütles Clive. „Näiteks kus?”

      „Ma töötasin varem Derry and Tomsis,” ütles Sophie. „Oled sa mõnes säärases kohas kunagi käinud?”

      „Palju kordi,” ütles Clive. „Ja ma pole neist, kes mind teenindasid, mitte kedagi naiseks võtnud.”

      „Või ööklubis? Järsku ma olin Whisky A Go Go-s kiisuke. Ma kunagi kaalusin seda.”

      „Jaa, muidugi. Selleks need tüdrukud ongi – et koju viia ja emale ette näidata.”

      „Aga sinu tegelaskuju ei pea täpselt sinu moodi olema,” ütles Sophie. „Sul võiks soontes voolata inimveri. Sa võiksid olla intellektuaal, kes ilusate tüdrukutega eriti tihti ei kohtu.”

      „Jah,” ütles Bill. „Sophie’l on õigus. Sa, Clive, võiksid katsuda näidelda.”

      „Ma kohtun kogu aeg ilusate tüdrukutega,” ütles Clive. „Ja nemad tahavad minuga uuesti kohtuda.”

      „Ta vist rääkis sellest intellektuaalsest poolest,” ütles Tony.

      „Võiksid sa kunagi armuda inimesse, kes sulle kõrtsis õlut kallab?” küsis Dennis.

      „Vaat kui naljakas lugu,” lausus Clive. „Argyll Armsis töötab baarileti taga tüdruk, kellele ma olen lausa abieluettepaneku teinud. Ma olin tookord purjus. Aga mul oli täiesti tõsi taga.”

      „Näete siis,” ütles Dennis. „Barbara töötab kõrtsis ja Jim tuleb sinna ühe sõbraga kokku saama …”

      „Aga mingi kuramuse toori pole ma nõus olema,” ütles Clive. „Selle pundi poolt ei hääleta järgmisel nädalal Londonis ükski täie mõistusega inimene. Oot, aga Jim pidi ju Downing Street 10-s töötama?”

      Tony ja Bill olid unustanud, et „Abieluõndsuse?” õnnetu abielumees pidi algselt olema mingisugune ambitsioonikas noor poliitik, pressisekretär või kõnekirjutaja. Kui nad olid inspiratsiooni saamiseks „Perekond Gamboli” poole pöördunud, oli see variant ära langenud ning stsenaarium nii laialivalguvaks muutunud, et Jim võis nüüd töötada ainult mingil ebamäärasel „ma lähen nüüd kontorisse, kullake”-valgekraede ametipostil.

      „Kuradi kurat,” ütles Tony. „Selle olin ma täitsa ära unustanud. Kui me pihta hakkasime, oli see meil enam-vähem ainus korralik mõte.”

      „Ja selleks ajaks, kui see ekraanile jõuab, on Harold Wilson pukis,” ütles Bill. „Jim saab viibida hea uue Inglismaa sünni juures.”

      „Isa lööks mu maha, kui ma leiborist oleksin,” ütles Sophie. „Ta ütleb, et on liiga kõvasti rabanud, et kõike siidikäppadele ja ametiühingutele ära anda.”

      Tony vaatas Billile otsa ja Bill vaatas Dennisele otsa ning nad kõik said aru, et teine mõtleb sedasama. Kõik, mida nad tahtsid ekraanile tuua, oli siin nende ees ühesainsas korralikus ja kaunilt kinkepaberis pakis, mille ulatas neile pöörane avastamata talent, kes nägi välja nagu staar. Klassisüsteem, mehed-naised ja nende suhted, snoobitsemine, haridus, Põhi ja Lõuna, poliitika, see, kuidas sellest masendavast vanast maast, kus nad kõik olid üles kasvanud, paistis võrsuvat uus.

      „Aitäh sulle,” ütles Bill Sophie’le.

      „Kas te annate siis Brianile teada?” küsis Sophie.

      „Mida me talle teada anname?”

      „No tead küll … Kas ma teie arvates sellesse ossa sobin.”

      Kõik mehed hakkasid laginal naerma, isegi Clive.

      „Sa oledki ju Barbara,” ütles Bill.

      „Aga te lubaksite mul teda mängida?”

      „Me tahame, et sa teda mängiksid.”

      „Ma pole midagi sellist kunagi varem teinud.”

      „Ühelgi meist polnud varasemat kogemust,” ütles Dennis. „Kui nad mulle „Käpardite salga” andsid, polnud mul komöödia eetrisse toomisest halli aimugi.”

      „Selle üle ei tasu isegi mitte nalja visata,” ütles Tony.

      „Kerge nagu käkitegu,” ütles Bill.

      „Sina, Dennis, ei võta ikka üldse õppust,” ütles Clive.

      Dennis pööritas silmi.

      „Aga СКАЧАТЬ