Teine Rahva nali. Matthias Johann Eisen

Чтение книги онлайн.

      1. Eit sõelub hertsi

      M. Aija Veelt.

      Korra läinud Hiidlased suurele maale puunõuu koormaga, neid müüma ehk vilja vasta vahetama.

      Ühel õhtul läinud nad surnuajast mööda, kus kabeli peal tuulelipp valju tuulega kangesti kriuksunud.

      Esimene Hiidlane pidanud hobuse kinni ja ütelnud: “Mats ae! Kuuled ka? Eit sõelub hertsi (herneid)! Lähme vaatama, ehk saame kehade (puunõuude) vastu vahetada!”

      Sõitnud surnuaia väravast sisse kabeli ette välja. Ehmatanud aga hirmsaste ära, kui näinud, kuhu juhtunud.

      Esimene karjuma: “Mats! Mats! Me oleme koolja aeda sattunud! katsume, et välja saame!”

      Ütelnud ja annud hobusele piitsa.

      Õnnetuseks kukunud koorm ümber. Hobuse ajaja jäänud ühe risti külge kinni. Surma hirmus mees nüüd karjuma: “Mats, Mats! Mind peetakse kinni! Mind peetakse kinni!”

      Mats saanud ohjad kätte. Tuhat nelja väravast välja, jäägu seltsimees, kuhu tahab.

      Väljas värava taga hüüdnud veel tagasi: “Lue Issa-meied.” Ise kihutanud edasi.

      Viimaks rabelenud seltsimees enese risti küljest lahti. Plaganud nüüd teisele järele, nii kudas jalad aga kannud.

      Paar versta jooksnud, enne kui Matsule järele saanud.

      Hüüdnud eemalt: “Mats hull sõge, eks oota mind ka!”

      Mats pidanud hobuse viimaks kinni.

      Kui teine ree juurde saanud, langenud ta väsinult ree peale ja ütelnud ise veel: “Ära tahtsivad minu viia! Peasin ometi veel hingega ära. Aga kas kehasid on veel ree peal?”

      Mats vasta: “Üks vann on veel peal! Mis sa kehasid enam taga küsid! Täna parem, et ise hingega peasime!”

      2. Hiidlase nali

      J. Jakobsen Jäärjast.

      Korra käinud Hiidlane pojaga suurel maal räimi müümas. Saanud räimed müüdud, sõitnud koju.

      Sõitnud just mõisa nurmest mööda. Nurmel teinud palju inimesi tööd.

      Vana Hiidlane ütlema: “Poeg ae, eks näitame suurele maale ka väikse maa nalja. Ole sa karu, mina karutantsitaja. Küll nad siis meid vahivad.”

      Vana Hiidlane sidunud pojale paela kaela, teise otsa vankri külge. Käskinud poega siis vankri taga nelja käpakili joosta.

      Hiidlane ladunud hobusele piitsaga pihti. Uperkuuti lüües jäänud pojale hing kinni. Saanud poeg veel ütelda: “Isa, isa! Veri taga! Isa, isa! Veri taga!”

      Isa vasta: “Ää karju! Pole viga! Ega surm nii suure kärinaga tule!”

      Jõudnud mõisa nurmest mööda. Hiidlane pidanud hobuse kinni. Vaadanud: poeg surnud.

      Hiidlane sõnuma: “Kes seda teadis, et see heng nii ruttu pidi minema!”

      3. Hiidlase silma seletus

      J. Abreldal, Kuusalust.

      Korra küsitud Hiidlase käest, kas ta veel seletab näha.

      Hiiu taat lööb silmad ülesse ja vastab: “Ma näen, et sääsk haigutab kiriku torni otsas risti peal. Täna homiku kirikusse tulles nägin Mõhuste mäe pealt, kudas soldatid Tallinnas Karja värava taga harjutust pidasivad, püssi tikud läikisivad päeva käes!”

      Mine Hiidlase käest veel küsima, kas ta näeb.

      4. Kiriku täis pudru

      J. Vitismann Jüri kih.

      Korra läinud Hiidlased Tallinna. Üks Hiidlane ajanud pea õige tagasi, vaadanud Oleviste kiriku otsa ja ütelnud: “Oleks selle kiriku täis pudru ja torni täis võid, siis saaks õige helpida!”

      5. Hiidlase pussi tegemine

      J. Vitismann Jürist.

      Hiidlase sulast kutsutud sööma. – Ei sulane läinud.

      Teised küsima: “Miks sa ei lähe sööma!”

      Sulane vasta: “Peremees pahandas mind. Tahan talle pussi teha!”

      6. Kus Hiidlane käinud

      J. Abreldal Kuusalust.

      Korra tulnud Hiidlane sügisel suurelt maalt koju. Läinud varsti küla kõrtsi topsi võtma.

      Teised küsima, kus mees sui otsa tööl olnud.

      Hiidlane vasta: “Ma ma käisin ikka seal taga taga sagaristis, kus suur avikala oli, kus roog roog selja roog nagu pagu saag ja liha tükid kui soldati sineli jupid!”

      Teised naersivad, et kõhud vabisesivad Hiidlase kentsaka jutu üle.

      7. Päevane töö

      J. Vitismann Jürist.

      Hiidlase sulane raiunud sügisel esimest päeva hagu.

      Kui sulane koju tulnud, küsinud peremees: “Mitu kubu sa täna tegid!”

      Sulane vasta: “Seitse väheldast, aga need küevad hästi!”

      8. Mis kõiki tühja maksab rääkida

      J. Vitismann Jürist.

      Üks Hiidlane ütelnud tihti poegadele: “Mis kõiki tühja maksab rääkida!”

      Korra olnud pojad kahekesi merel. Teine poeg upunud ära.

      Teine poeg tulnud koju, aga ei rääkinud upumisest sõnagi.

      Viimaks kolme päeva pärast küsinud isa: “Aga kuhu ometi Mats jäi!”

      Poeg vasta: “Mats sulpsatas üle paadi ääre merde, upus ära!”

      Isa jälle: “Miks sa siis kohe ei ütelnud.”

      Poeg vasta: “Sa ütlesid ju ise: Mis kõiki tühja maksab rääkida!”

      9. Loll Mats

      M. Luu Põltsamaalt.

      Vesi Hiidlase sõber Mats surnud suurel maal ära. Vesi-Hiidlane saanud seda kuulda. Läinud suurele maale Matsi matusele.

      Matsi surnukeha nähes õhanud Vesi-Hiidlane: “Oh sa loll Mats! Sa surid kevadel ära! Oleksid sa ometi sügise ära surnud, siis oleks see moon järele jäänud, mis sa talve ära sõid!”

      10. Seda ma ei tee

      M. Luu Põltsamaalt.

      Vesi-Hiidlasel olnud ju ammu kolmkümmend aastat turja peal.

      Teine Hiidlane talle nõuu andma: “Kuule va kallis, sa oled ammu ju nii vana, et võiksid naese võtta. Katsu ometi tänavu talve pulmad СКАЧАТЬ