Tiivad. Terry Pratchett
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Tiivad - Terry Pratchett страница 10
Название: Tiivad
Автор: Terry Pratchett
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Детская фантастика
isbn: 9789985323533
isbn:
Kui keegi midagi ei öelnud, lisas ta: „See on väga kõrge ja väga kiire.”
„Väga hea,” ütles Masklin, kes mõistis, et neilt oodatakse mingit kommentaari.
„Väga-väga kiire.”
Kaks noomi surusid end läbi pilu kahe metallplaadi vahel.
„Isegi püssikuulist kiirem.”
„Hämmastav,” heitis Masklin.
„Kaks korda suurem kui helikiirus siinses atmosfääris,”jätkas Asi.
„Ohoh.”
„Ehk saaksin ma seda kuidagi teisiti sõnastada,” ütles Asi ja tal õnnestus jätta mulje, et ta on juba pisut ärritunud. „Sellise kiirusega jõuaks meie lennuk Kaubamajast karjääri vähem kui viieteistkümne sekundiga.”
„Siis on hea, et see meile vastu ei tulnud, kui me karjäärist tulime,” vastas Masklin.
„No jäta juba tema narrimine,” pahandas Gurder. „Ta tahab, et sa talle ütleksid, et ta on tubli poiss… tubli Asi,” parandas ta.
„Ei taha,” ütles Asi palju kiiremini kui tavaliselt. „Ma juhtisin lihtsalt teie tähelepanu sellele, et see on väga eripärane masin ja nõuab oskuslikku juhtimist.”
„Võib-olla ei peaks sa siis samal ajal nii palju rääkima,” ütles Masklin.
Asi vilgutas oma tulesid.
„See oli õel,” märkis Gurder.
„Noh, ma olen terve aasta teinud, mida Asi ütleb, aga mulle pole isegi aitäh öeldud,” vastas Masklin. „Kui palju see viiskümmend viis tuhat jalga siis tegelikult on?”
„Kümme miili. Kaks korda rohkem kui vahemaa Kaubamajast karjäärini.”
Gurder tardus paigale.
„Nii kõrgel?” küsis ta. „Kas me oleme nii kõrgel õhus?”
Ta vaatas põrandale.
„Oh,” tegi ta.
„Ära nüüd sina ka hakka,” ütles Masklin kähku. „Meil on juba Angaloga küllalt tegemist. Ära hoia seinast niimoodi kinni!”
Gurder oli näost valgeks läinud.
„Me oleme kindlasti sama kõrgel kui need pehmed asjad, mida sa pilvedeks nimetad,” sosistas ta.
„Ei,”ütles Asi.
„Hea seegi,” lausus Gurder.
„Need on meist kaugel allpool.”
„Oh.”
Masklin haaras kloostriülemal käest.
„Ära Angalot unusta!” ütles ta.
Gurder noogutas aeglaselt ja hakkas end kinnisilmi edasi nihutama, hoides kinni, kust võimalik.
„Me ei tohi pead kaotada,” sõnas Masklin. „Mis siis, et me oleme nii kõrgel.” Ta vaatas põrandale. Metall tema jalge all tundus väga kindel. Oli vaja kujutlusvõimet, et näha kaugel selle all maapinda.
Halb oli see, et Masklinil oli väga hea kujutlusvõime.
„Uuh,” tegi ta. „Tule, Gurder. Anna käsi.”
„Minu käsi on sul otse nina all!”
„Anna andeks. Ma ei näinud seda, sest mul olid silmad kinni.”
Neil läks terve igavik, liikudes juhtmete keskel ühele ja teisele poole, kuni viimaks ütles Gurder: „Sellest pole kasu. Siin pole ühtegi auku, millest läbi mahuks. Kui oleks, siis oleks Angalo selle juba üles leidnud.”
„Siis peame me kuidagi kabiini pääsema ja ta sealt ära tooma,” vastas Masklin.
„Sel ajal, kui seal on nii palju inimesi?”
„Neil on nii palju tegemist, et nad ei pane meid tähele. Õigus, Asi?”
„Õigus.”
On olemas sellised kõrgused, kus sõnal „allpool” pole enam tähendust.
Sellest kõrgusest ainult natuke madalamal sööstis valge nool üle taevalae, kihutas mööda ööst ja jõudis ette päikesest, ületades paari tunniga ookeani, mis kunagi oli olnud maailma ääreks…
Masklin laskus ettevaatlikult kõhuli ja roomas edasi. Inimesed isegi ei vaadanud tema poole.
Ma loodan, et Asi ikka oskab tõesti seda lennukit juhtida, mõtles Masklin.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.