Üle piiri. Legendid MicroLinkist ja microlinklastest. Reet Neemoja

Чтение книги онлайн.

      Eessõna

      Oled Sa vahel läinud üle piiri? Üle piiri heas mõttes – proovinud ja katsetanud midagi, mida keegi teine Sinu ümber siiani ei ole julgenud teha. Ja ei ole isegi oluline, kas oled piire testinud teadlikult või on see lihtsalt nii välja kukkunud.

      Oled! Siis oled Sa kindlasti leidnud endas ka kindlust veel ja veel neid piire katsetada ning uurida uusi, tundmatuid radasid. Ja tajunud: astuda vastu tundmatule on kordades julgem tunne, kui Sa tead, et Sinu kõrval on inimesed, kes Sind toetavad. Toetavad ja mõistavad ka siis, kui Su katsetused ebaõnnestuvad, ning samas julgustavad Sind ikka ja jälle uuesti proovima. Just niisugune seltskond on töötanud firmas, millest selles raamatus juttu tuleb.

      Raamat, mida Sa enda käes hoiad, räägib MicroLinkist ja microlinklastest läbi aastakümnete ja läbi erinevate inimeste meenutuste. Tegemist on legendikogumikuga, kus küll kõigil lugudel on tõepõhi all, aga kohad, kellaajad ja osalised on jutustajatel aastatega loominguliselt segunenud. Need on lood MicroLinki eredamatest hetkedest, aga ka igapäevasest, teinekord pingelisest, kuid pühendunud tööst nende eredate saavutuste ja hetkede vahel. See raamat on eelkõige elust MicroLinkis ja puudutab vaid põgusalt IT-äri kui sellist.

      Tahtmine ja valmisolek piire ületada oli juba esimeste microlinklaste geenides. Sellega alustas Rainer Nõlvak, käies Aasias arvutijuppe toomas – seda ei olnud keegi enne teinud. Tuli Allan Martinson ja murdis IT-äriga välja Eesti piiridest, mida keegi varem Baltikumis polnud proovinud. Delfi ärimudelisse uskujaid ei leidunud just palju – mis reklaam ja portaal? Metroo, see oli julge otsus pista rinda Baltikumi telekomidega ja ehitada ise nutikalt välja kiire internetiühendusega alternatiivvõrk ärimajadele Balti pealinnades. Juba 12 aastat tagasi kuulutas MicroLink, et ettevõtted hakkavad oma ITd aina enam outsource’ima ja infosüsteemid kolivad võrku. Ka seda peeti soovmõtlemiseks, mis ei saa juhtuda. Meil ei olnud tol ajal täpset teadmist, kuidas jõuda siia, kus me täna oleme, aga meil oli USK.

      Microlinklased on palju katsetanud ja – mis seal salata – vahel ka tulutult, kuid väga paljud asjad on õnnestunud just tänu julgusele proovida, usule ja üksteise toetusele.

      Eestis ei ole lihtne leida ettevõtet, kus poleks tänaseni mõnda arvutit, millele on kirjutatud “MicroLink”, ja inimest, kes ei oleks surfanud Delfi lehel. Vähe on neid, kes ei ole kasutanud digiretsepti, käinud üle riigipiiri ega vaadanud Eestis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust. On asju, mida Sa märkad – arvutid ja Delfi –, ning on asju, mille puhul on MicroLinkis tehtud aastaid tõsist tööd, kuid mis ei torka igapäevaselt silma. Schengeni piiri ületades on Sulle toeks MicroLinki loodud taristu, valitsuse istungitel on abiks MicroLinki loodud süsteem ja valimistel e-valimiste keskkond. Neid ja teisi tegemisi ning projekte kohtad päris palju ka järgnevatel lehekülgedel.

      MicroLinkist sai omaette sümbol Eesti IT-maastikul just tänu sellele, et siia koondus kirju seltskond andekatest ja värvikatest inimestest, kellest igaühel on oma arvamus, visioon ja kirg selle nimel tuliseid võitlusi pidada.

      Sinu käes olevasse raamatusse on kogutud MicroLinki erinevad tahud, värvid, omadused… Lugude ja meenutuste hulk kasvas raamatu kokkupanekul peadpööritava kiirusega. Ja raamat sai algselt kavandatust pea kaks korda mahukam. Sellised need MicroLinkis töötavad ja töötanud inimesed ongi – kirjud ja mitmetahulised.

      Tegelikult sündis ka selle raamatu pealkiri katsetades. See oli MicroLinki viimasel suvegrillil, kus microlinklased lasid oma loovuse lendu aktimodelleerimise töötoas. Juhatuse esimehe Enn Saare taiese nimeks sai “Üle piiri”. Võime näha kaunilt poseerivat modelli hoopis kummalises poosis pea alaspidi ja juuksed üle serva “voolamas” – see on ehtmicrolinklaslik. Peol käis läbi isegi idee, et kuju võiks üleelusuuruses ja pronksi valatuna paigutada MicroLinki maja katusele.

      Soovime teha selle raamatuga sügava kummarduse lisaks microlinklastele endile ka kõikidele MicroLinki klientidele, partneritele ja omanikele läbi aastakümnete. Vaatamata meie hullumeelsusele teha asju, mida varem pole tehtud, olete meid usaldanud. Me oleme selle usalduse eest väga tänulikud! Ilma Teie toetuseta oleksid paljud hullud ideed ideedeks jäänudki.

      MicroLinki personalijuht 2004–2011

      Sissejuhatus

      On aasta 1991. NSV Liit on kuulutatud lõppenuks. Eesti, Läti ja Leedu taastavad oma iseseisvuse, riskifännidele avanevad kõik võimalused. Enamikust asjadest ja toiduainetest on karjuv puudus. Mõnest õigusaktist on veel karjuvam puudus. Seetõttu on võimalusi hulgaliselt. Hakkavad tekkima pisikesed firmad – kooperatiivid. Julgemad moodustavad välismaalastega kahasse ühisettevõtteid. Kesklinna maju saab imeodavalt, maakohtades suisa võileivahinnaga. Isegi päris oma maffia on olemas. Rublad. Žigulid. Tarhuni limonaad. Ja valuutapoed, kust saab osta värvilist välismaal toodetud kaupa. Edukamad kannavad mugavat eredates toonides spordirõivastust ja nahktagi.

      Iraak pumpab ameeriklaste maandumise takistamiseks õli Pärsia lahte. Bush teatab, et Kuveit on vaba. Maailma kinodesse jõuab “Star Treki” 6. osa. Rolling Stones, Smashing Pumpkins, Frank Zappa, Metallica, U2, Nirvana, Stevie Wonder ja The Doors annavad välja uued albumid. Alitalia piloot näeb Heathrow’le maandudes UFOt. Bangladeshis ja Filipiinidel möllab torm. Sünnib Super Nintendo meelelahutussüsteem. Käivitatakse maailma esimene veebiserver CERNis. Ja nõnda olemegi infotehnoloogia juures väljas.

      Jah, maailm oli tol ajal üpriski teistsugune. Mobiiltelefone olid vaid mõned üksikud ja need olid suured nagu kohvrid. Oluline, vaata et isegi peamine sidevahend oli faks. Kui üldse rääkida internetist, siis paaris asutuses ja instituudis midagi algset juba oli, eelkõige elektronpost, aga tavakasutajatele internetti veel ei pakutud. Veebigi ju polnud veel, see tuli mõne aasta pärast. Sülearvutitest polnud nähtud ulmefilmegi. Olid kaasaskantavad arvutid, mis olid sama suured ja rasked nagu õmblusmasinad.

      IT-firmad olid mingis mõttes olemas. Enamasti kandsid nad arvutus- või arenduskeskuse nime, kõiksugu infotehnoloogid tegid seal suurtele riigifirmadele ning ülikoolidele arvutusi ja analüüse. Personaalarvutid olid aga juba kümmekond aastat olemas olnud ja nimetatud keskused kasutasid neid suurema või vähema eduga. Igatahes oli PC juba enam-vähem sissetöötatud moodne tehnoloogia ja nõudluski hakkas arvutite järele tekkima. Üpris kiiresti kujunes nõudlus väga suureks, hoolimata sellest, et arvutid olid kallid ja neid oli raske saada. Arvutikauplusi ju ei olnud. Aeg oli küps, et sünniks MicroLink.

      Embrüonaalne etapp

      AS MicroLink asutati 1991. aasta sügisel. Erinevalt konkureerivast Baltic Computer Systemsist ei olnud MicroLink ühisfirma, vaid selle loojad olid ainult oma inimesed: Hanno Haamer, Eeri Kask, Mati Loide ja põhiinitsiaator Rainer Nõlvak, kes oli igavlenud TPIs ning töötanud siis aastakese päeval Spordikomitee arvutuskeskuses tehnikuna ja kirjutanud öösiti oma lõbuks programme. Kase ja Loide osalused osteti üsna kiiresti välja ning Rainer ja Hanno asusid MicroLinki üles ehitama.

      Kuna СКАЧАТЬ