Tristan. Heli Künnapas
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Tristan - Heli Künnapas страница 3

Название: Tristan

Автор: Heli Künnapas

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Современная зарубежная литература

Серия:

isbn: 9789949276103

isbn:

СКАЧАТЬ oigas, kuid vastuvaidlemata täideti käsk. Silmapaarid keskendusid üksteise järel klassi ees seisvatele kujudele.

      „Saage tuttavaks – Teet Sildna. Minu endine õpilane. Loodan, et saite selle mõne hetkega nüüd eelmistel päevadel õpitu ilusti üle korratud, sest Teet tahab teiega täna rääkida matemaatikast.”

      Pingelisse ärevusse klassis lisandus segadust ja arusaamatust väljendav mühin. Õpetaja Pruudel tundus klassi ees olukorda nautivat.

      „Teet, ole lahke. Nad on sinu päralt.”

      Kuna tasemetööd märkivaid paberipakke külalise käes ei nähtud, hakkasid õpilaste näod üksteise järel rõõmsamaks muutuma. Täpselt ei saadud aga ikka veel aru, mis toimub.

      „Nonii, suutsin teid alustuseks mõnusalt kimbatusse viia?” naeratas võõras.

      Klass noogutas üksmeelselt. Toimus ilmselge sulamine ja närviline õhkkond klassist oli hetkega kadunud.

      „Nagu õpetaja Pruudel juba mainis, olin ma aastaid tagasi samuti tema õpilane. Selle sama gümnaasiumi lõpetamisest saab mul sel aastal 13 aastat. Ja kuigi see tundub teie jaoks praegu nagu terve igavik, siis tegelikult on need aastad läinud väga kiiresti. Selle aja jooksul käisin kaitseväes, ülikoolis, töötasin erinevatel kohtadel ja rajasin oma firma, mis praegugi edukalt tegutseb.”

      „Miks ma täna teie ees olen?” küsis ta ise kogu klassi vaevava küsimuse.

      „Targutama tulin.”

      Klassist kostus üksmeelne sõbralik naerukõmin.

      „Ja oma võlga tasuma,” jätkas Teeduks nimetatud noormees. „Nimelt oleks mul gümnaasium peaaegu lõpetamata jäänud. See oleks aga kriipsu peale tõmmanud kõigile asjadele, mida ma viimastel aastatel teinud olen. Gümnaasium oleks lõpetamata jäänud aga just matemaatika pärast. Ma ei osanud, ei tahtnud ja ei näinud mingit mõtet seda õppida. Raske oli ka. Ning loomulikult metsikult igav.”

      Vaatasin ringi – muiged libisesid üle õpilaste nägude ning üksmeelselt noogutati. Mõni kontrollis piiludes õpetaja reaktsiooni, kuid nähes Pruudelit sõbralikult naeratamas, keskenduti Teedule. Kõik kuulasid tähelepanelikult. Võõras oli ka minu tähelepanu saavutanud ning noogutasin ja muigasin teistega kaasa.

      „Siis aga võttis õpetaja Pruudel mu ette ja pidas ühe väikese loengu. Ta küsis, miks ma ei pinguta, kuigi võimeid on. Ma vastasin ülbelt ja eneseteadlikult, et mul pole seda kõike vaja, minust saab nagunii firma juht. Just siis peadki matemaatikat õppima, seletas mulle õpetaja Pruudel tookord. Ja uskuge või mitte, tal oli õigus!”

      Teet lasi pilgu üle klassi, justkui kontrollides, kas öeldu jõudis kohale.

      „Õpetaja Pruudel aitas mul siis mitmed keerulised teemad selgeks saada ja nii lõpetasingi gümnaasiumi edukalt. Ta oleks võinud mu lihtsalt läbi kukutada ja lõpueksamile mitte lasta… aga ta nägi minuga vaeva. Seetõttu tundsingi, et täna on minu võimalus selle eest veidigi tasuda, rääkides teile, mida ma nende aastate jooksul õppinud olen.”

      Birgit kummardus mu juurde ja sosistas:

      „Selge, miks Pruudel täna nii särav välja nägi – ju ta sai selle Teedu käest juba nurga taga kõvasti kiita.”

      Noogutasin muiates. Jah, nii vähe ongi inimestele vaja – et keegi neid igapäevaseks muutunud töö eest tunnustaks. Või on seda hoopis väga palju?

      „Kokkuvõtlikult – vaene olemiseks pead oskama matemaatikat, et vähese rahaga hakkama saada. Rikas ja edukas olles tuleb arvudemaailmaga aga veelgi rohkem kursis olla.”

      Pruudel noogutas rahulolevalt kogu Teedu jutu peale kaasa.

      „Ehk siis – matemaatika ja mõtlemisvõime on olulised ning neid on kogu ülejäänud elu vaja. Mäletan enda kooliajast, et need, kes matemaatikaga hakkama ei saanud, olid enamasti need, kes lubasid tulevikus firmajuhiks hakata. Et siis tegeleb arvudega raamatupidaja ning juhil endal polegi vaja nendes igavates numbrites tuhnida. Usun, et teiegi seas on selliseid,” vaatas ta julgustavalt naeratades klassis ringi. Mõnigi noogutas ettevaatlikult, teadmata, kuhu võõras oma jutuga jõuda kavatseb.

      „Firmajuhi elus on nõuded aga tegelikult suuremad. Eelarve koostamine ja jälgimine on üks väike osa sellest. Kõik tootmisega ja firma käigushoidmisega seotud põhilised asjad ongi matemaatika – kui palju ja kuidas töötajatele maksta, kuidas erinevaid makse arvestada, kui palju on vaja toorainet, kui palju see maksab, kui palju võime toorainele tootmisprotsessi käigus lisakulutusi teha, kuidas toote lõpphinda arvutada.

      Firma edukaks juhtimiseks tuleb pidevalt jälgida turuprognoose ja statistikat. Kõik puha numbrid ja matemaatika. Võib ka iseenda sisetundest lähtuda, aga nii jõuab firma tavaliselt vaid ühte kohta – pankrotti,” näitas Teet käega sirgjoones liikumist põranda poole.

      „Ja ega kodus lihtsam pole. Igapäevases elus näiteks pead olema võimeline välja arvutama, kas ja kui palju sul kuu lõpuni elamiseks raha vaja läheb, kui palju peale maksude maksmist igapäevasteks kulutusteks järgi jääb, kui palju kulub kuu jooksul raha söögile ja autokütusele… Kõik sellised igapäevased asjad, aga kui neile ei mõtle, siis lõppeb iseseisev elu kiiresti ning ollakse pankrotis ja vanemate kodus tagasi.”

      Teet pööras korraks pilgu mõtlikult aknast välja ning seejärel lasi sellel jälle klassis ringi käia. Kõik kuulasid jätkuvalt vaikides ning huvitatult.

      „Enamikku meist puudutab ka laenude teema. Telekas oli alles mingi saade sellest, kuidas inimesed on võtnud laene, siis järgmisi laene eelmiste laenude tasumiseks… aga väga kiiresti saab sellest surnud ring, kus asjad lähevad ainult hullemaks.

      Ärge saage minust valesti aru – laenud ei ole halvad, eriti kui soovid äri käima lükata, investeerida millessegi, mis hiljem tagasi toob. Aga igal juhul peab oskama arvutada, mida see tähendab – mida tähendavad kõik need protsendid, mis laenupakkumise juures kirjas on, kuidas kõiki määrasid arvutatakse ja mis on summa, mis tegelikult lõpuks maksta tuleb. Kogu see peenikeses kirjas jutt, mis tundub mõttetu. Laen ei ole sulle antud raha, vaid järelmaks, kohustus, mis piirab tulevikus väga kõvasti su tegutsemisvõimalusi, kuna pead laenumakseid tagastama.”

      Teet vaatas taas kord hetkeks vaikides klassis ringi. Huvi meie kõigi silmis oli järelikult piisavalt suur, sest ta jätkas sama innukalt.

      „Tihti kuulen eneseõigustust, et firmajuhina ei pea rahast teadma, sellega tegeleb raamatupidaja. Vastupidi, ütlen ma teile. Firma juht peabki olema see, kes ka raamatupidajat kontrollib. Ma usun, et raamatupidaja teab, mida ta teeb, aga kas ta töötab ikka firma kasuks? Või oled sina üles ehitanud eduka firma ja raamatupidaja muudab selle hoopis enda isiklikuks kasuks ja käib firma raha eest Bahama saartel puhkamas?

      Kõik reklaamid ja pakkumised… Ega lolle inimesi on ka vaja, sest paljud meie seast elavadki lollide arvelt. Nende, kes valimatult ostavad kõik kokku, sest „see on ju nii odav… nii hea pakkumine!” ja ei oska väikses kirjas asjade tegelikku maksumust lugeda. Rikkad rikastuvad inimeste pealt, kes ei tea, kust raha tuleb. Seina seest, eks ole?”

      Kõlasid naeruturtsatused klassi erinevatest nurkadest. Teedu rahulolev nägu märkis, et seda ta oma väiksest naljast lootiski.

      „Aga kas meie tahame nende hulka kuuluda, kelle arvelt rikastutakse? Enda kaitsmiseks pead sa teadma, mis sinu ümber toimub. Igavad ja mõttetud matemaatika ülesanded aitavad arendada mõtlemisvõimet ja matemaatiliste seoste loomise СКАЧАТЬ