Ropp elu. Minu lood. Sten Sang

Чтение книги онлайн.

      Hommikul naise seljale musi andes jäin mõtlema, kas tema on nüüd lõpuks see üks ja õige. Ilmselt olen sama arvanud ja lootnud ka eelmistest kaaslastest. Lõpuks tundsin end tema kõrval lebades väga kehvasti – meelde tulid arvukad suhted, mis mingil põhjusel luhta läinud.

      Üks partner süüdistas mind pidevalt negatiivsuses ja tema hea tuju rikkumises. Tõesti ei suuda üks inimene kogu aeg naerupall olla ja kui veidi iseloomu näitasin, oli tüli majas. Naine pistis omakorda karjuma või halvemal juhul nutma. Meenuvad ühised autoreisid, kus saja kilomeetri kohta lubas ta kolmel korral autost välja hüpata. Mainin ära, et mul ei olnud väga kindel tunne, et naine oma plaane ka ellu ei vii… Suhte lõpetas pärast aasta möödumist tema.

      Väitis, et olen liigne klammerduja, millega ise nõustusin tol hetkel kassiahastuses olles. Kirsiks tordil on siiski fakt, et oma praeguse kooselu lõpetas ta lausa kuu vanusena ning tõi eelkõige põhjuseks uue kaaslase negatiivsuse ja tema tuju rikkumise. Tundsin end taas normaalsena, kuna meie suhte lõppemine ei saanud kohe kindlasti olla sada protsenti minu süü. Pigem ootas tema mehes mingit imelist meelelahutajat ja üliinimest.

      Pärast temast lahkumist leidsin uue ja seekord rahuliku ning stabiilse närvikavaga inimese enda kõrvale. Raske hetk tekkis poole aasta möödumisel suhtluse algusest. Järsku hakkasid silma jääma uued näod tööl ja tänaval. Otsisin justkui väljapääsu oma suhtest. Võitlesin iseenda ja oma nö litsakusega tubli poolteist kuud. Sain oma käitumismustrist jagu ning ei petnud oma naist. Andsin endale aru, et lõppkokkuvõttes kaob alati see ligitõmbav uudsus silmarõõmu juures. Praegu olen ülimalt rahul enda kindlameelsusega – oleksin ju äärepealt keeranud kihva midagi väga ilusat oma elus.

      Hakkasin meenutama varasemaid mälestusi. Esimene pikem kooselu algas pärast täisealiseks saamist. Veidraks muutis loo minu suur soov neiut pidevalt muuta. Küll ei sobinud riietus, juuksevärv ega sõpruskond.

      Ühele nõudmisele järgnes kiirelt järgmine – vaene tüdruk puges nahast välja, et mulle meele järgi olla. Olin talle esimene tõsiseltvõetav kaaslane ning minu sõna maksis palju. Ühel hetkel lausa rohkem kui ema arvamus. Siiski ei muutnud ennastsalgav vastutulelikkus meie suhet eriliselt roosiliseks. Viie aasta jooksul jagelesime pea igapäevaselt aina kasvava armukadeduse teemal. Minu vilav silm ei jäänud talle märkamatuks ning vastutegemise ettekäändel ei hoidnud nainegi end tagasi. Olin temast oma nõudmistega pilkupüüdvalt kena neiu vorminud. Nüüd nautis tulemust nii näitsik ise kui ka arvukad austajad.

      Päris täpselt ei tea ma tänase päevani, kui kaugele kaasa kõrvalevaatamised läksid. Igal juhul oli väga ebameeldiv ja närvesööv järjekordseid petuskeeme avastada. Mõned eredamad meenuvad siiani. Kooselu kolmandal aastal hakkasid naise telefoniarved mõistetamatult suureks kasvama. Uurisin esindusest ja selgus, et ühe kuu jooksul oli saadetud umbes sada lühisõnumit mingile numbrile. Helistasin ise samale kontaktile – vastas muidugi meeshääl. Selgitas, kuidas ei tea asjast midagi ja peaksin oma naise käest aru pärima. Naiselt sain vastuseks, et nende vahel valitseb ainult sõprus. Läbi suurte raskuste saime selle müstilise sõpruseteemaga siiski ühele poole ning naine lõpetas härraga suhtlemise.

      Järgmine vapustus tuli internetikeskkonnast. Juhtusin kogemata naise selja taha seisma, kui ta oma postkastist uut kirja luges. Järjekordne mees nõudis kohtumist. Niisama tüüp sellele lainele ei sattunud – mu kaasa eelnevas kirjas oli kenasti kirjas, millal ma tööl olen. Et neil päevil on võimalik koos aega veeta.

      Tõden, et pidevad tülid ja kokku-lahku kolimised muserdasid korralikult meid mõlemaid. Suurenes rahulolematus üksteise ning kogu ümbritseva suhtes. Olime kõigele vaatamata pea lahutamatud ja proovisime koos pingetele leevendust leida. Katsetasime vana head alkoholi – tulemuseks veel agressiivsemad ja inetumad tülid. Seejärel läks käiku ühine sporditegemine – soetasin meile mõlemale jõusaalikaardid. Tulemuseks naise suurenev fännklubi trennis käijate seas. Kui lahkusin korraks saalist, tuldi tema käest kohe numbrit küsima. Mainin, et pikalt me koos trennis ei käinud.

      Sellest suhtest jääb meelde elukaaslase silmarõõmu õigustus nende salajaseks läbikäimiseks. Mehe loogika järgi oli ta kõvem mees kui mina ja sel põhjusel suheldigi minu kõrvalt.

      Meie suhe lõppes vastastikusel kokkuleppel – mõlemal tekkisid uued huvitavad inimesed silmapiirile ning andsime üksteist vabaks. Tema valis uueks kaasaks temperamentse vene rahvusest mehe. Minu väljavalituks sai üliaktiivne ja iseseisev naine naabermaakonnast. Läksime uuele ringile õnne otsima.

      Meelas naiskolleeg – iga mehe unistus?