Maali mulle lootus I osa. Hüdra. Erika Nessel

Чтение книги онлайн.

      Tekkis piinlik vaikus. Danger jäi mõttesse. Silitas oma Zorrit ja mõtles. Tüki aja pärast sõnas ta vaikselt:

      „Aga sa tahaksid ju plikade moodi julge olla, eks?” Ma ei vastanud midagi. Ta ootas veidi ning jätkas: „Ma olen märganud, et sa kartsid enne rohkem. Nüüd oled sa plikade peale kade. Kui Funkie sind jälle kutsub, siis mine! Usalda ennast talle, ta ei tee sulle haiget. Sa ei pea ise mitte midagi tegema, aga sa saad äkki vabaks. Saad sellest üle.”

      Ma vajusin ta sõnade peale kössi. Jõin närviliselt kohvi, hoides kahe käega oma tassi. Püüdsin mitte mäletada juhtunut, kuid süda jättis lööke vahele ning käed hakkasid reetlikult värisema.

      Danger vaatas mind ja ohkas.

      „Kavatsed sa veel kaua kuurides ööbida?” küsis ta murelikult.

      „Kust sa tead?” võpatasin end ehmunult sirgu.

      „Ma käisin kord su järel, kui sa Onnist ära läksid. See oli suvel. Ma tahtsin teada, kuhu sa pidevalt kaod. Ma ei teinud seda kellegi käsul ega ole sellest ka kellelegi rääkinud.”

      Ma olin täiesti shokis. Ei osanud isegi vihastada.