Kättemaksukontor. I osa. Inglid ja närukaelad. Mihkel Ulman

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ järgmist ennustada on spekulatiivne. Me peame faktidega tegelema, mitte oletama.»

      Ei tulnudki konkureerivat hüpoteesi. Frida pakutut ei lükatudki ümber.

      Naise näos ei liikunud ükski joon: «Ja siiski ei saa me seda välistada. Mis tähendab, et meil on jäänud uue mõrva ärahoidmiseks viis päeva.»

      Gerth kiristas hambaid, ent suutis siiski jätkata: «Surm saabus kõri läbilõikamise tagajärjel, mõrvarelvaks on suure tõenäosusega habemenuga. Uurisime ohvri rõivad läbi. Leidsime rõivastelt sünteetilise materjali kiudusid, mis on pärineb autoistmest. Mis automargile need kuuluvad, seda meie laborid öelda ei suuda, ilmselt tuleb välismaalt abi paluda. Kassitoit on Whiskas nagu eelmistegi juhtumite puhul. Ooperipala, mida kõigil juhtumitel mängiti, pärineb möödunud sajandi kaheksakümnendatest, kopeeritud firma Melodia vinüülplaadilt. Esialgu kõik…»

      Hurraa.

      Ja kustkohast mujalt kui saviplaadilt selliseid asju kopeeritigi?

      Fridal sai siin nämmutamisest küllalt. Kõike, mida ta ise loetles ja mida lisas see jõnglane, kelle jumalik kapriis siia tema tuppa oli istutanud, võis ka kusagil mujal kui kitsukeses-ahistavas kabinetis edasi mõelda. Tegutseda oli vaja. Mitte ilutseda. No on sunniku kukenolk küll.

      Kui telefon helises, oletas Frida, et noormees on tellinud pitsa, nagu tehakse tema iidolfilmides, ent üllatuslikult võeti hoopis keskusest ühendust. Frida kuulas teate ära ja käristas selle Gerthile napilt edasi: «Teatati ühe noore naise kadumisest, välimuse järgi peaks ta meile sobima. Noore blondi naise kaasüüriline tundis ta fotode järgi ära.»

      Ka Gerth ringutas kergendatult – välja siit küprokist puurist, ennast näitama, maailma võitma.

      7. peatükk

      Kauriga ei rääkinud keegi.

      Marion heitis rõhutatud rahuga bossi ette värskelt välja prinditud dokumendid, mille too oleks võinud vabalt ka ise välja printida. Aga selleks ongi sekretutkad. Nende tööülesannete hulka ei kuulu vaikimine ja jäine pilk. Eriti kui neil on nii võrratud sääred ja tagumised põsed.

      Kauril oli pohmell, sest naise sünnipäev lõppes alles vastu hommikut. Kui mehel on pohmell, siis on tal kõrge vererõhk, eriti teatud kehaosas. Kogu veri tundub olevat investeeritud kolmandasse sambasse, nii et ülemine pea ei suuda alumist ohjeldada ega ühtki muud mõtet genereerida, kui et oleks vaja pinge maha laadida ja ööga kogunenud mürgise valgu kvantum väljutada. Kui emane inimene on palgal, ei pea seda ometi käsitsi tegema!?

      Aga emane inimene ajas pea kuklasse, vaatas leivaisast mööda ja nõksutas oma ahvatleva ahtri kabinetist välja.

      Kaur helistas sisetelefoniga eesruumi ning ütles väga neutraalselt ja isegi leebelt: «Marion, mul on vaja sinuga rääkida.»

      Tibu-tibu-tibu…

      Kaur sirutas jalad mõnusas ootusärevuses välja: «Oled miskipärast solvunud?»

      Marion: «Ei ole.»

      Kes ta selline üldse on? Pole inimest, pole ka solvumist.

      Kaur ohkas, nii et isegi kitsukesed vuntsid vajusid sorgu: «Terve hommiku eirad mind…»

      Oo, milliseid Johannes Aaviku uudissõnu siin büroos kõik teati!

      Marion vahetas jalga, millele raskuskese toetus: «Mis siis?»

      Siis oli jube kihelus kubemes. Kuradi pohmakas, eks-ju-tead.

      Vuntsimees teadis, milliste võtetega lihtsameelne tibi laua alla saada. Just laua alla, mitte peale – siis ei läinud tal riided sassi, ta ei jäänud rasedaks, ei seerinud haigusi ja kui keegi sisenema juhtus, ei paistnud välja, eks-ju-tead.

      Kaur: «Noh, ma mõtlesin, et kui sa nii solvunud ei oleks, võiksime õhtu koos veeta.»

      Marion sulas sekundiga.

      Oo-jaa, ta polnud nii kana, et arvata, nagu oleksid mees ja suhted, õigused ja kohustused hetkega teisenenud. Ent kogu oma naiivsuse juures oli tal üks omadus, mida meil enamasti pole ja mida me pingsalt õpime: olla siin ja praegu, just selles hetkes siin õnnelik: «Tõsiselt või?»

      Kaur naeratas armulikult – plika oli sama hästi kui laua all: «Absoluutselt! Sa pead lihtsalt aru saama, et ma ei saa ju oma naisega paugupealt suhteid katkestada, eks-ju-tead.»

      Kuramuse pohmakas.

      Ent ka hingematva hingeõhuga suutis Kaur Marioni suudeldes teha nii, et too unustas väga loogilise küsimuse: kui mees räägib siin kogu aeg minu naine ja oma naine, kes siis Marion on ja kuidas kavatseb mees sellest verbaalsest harjumusest vabaneda? Kaur küsis naisele silma vaadates ja teda nagu tibupoega hüpnotiseerides: «Nii et kõik on korras? Ei ole enam pahane?»

      Mees tõmbas lükandukse kinni ja istus õndsalt ohates tagasi laua taha, millest oli saanud tema seksisümbol. Mees tavatses tegelikku äri ajada autos ja pubis, sõites ja mörisedes. See laud siin oli jah pigem seksodroom.

      8. peatükk

      Frida ja Gerth töötasid hetkel veelgi seksikamas kohas kui ei-tea-kellele-ei-tea-mida-müüv büroo. Nad seisid elegantse kaupluseleti ääres, ümberringi soorebased, rinnahoidjate koonud nagu kaksikud peibutajad. Lillelised ja pitsilised, igat värvi ja paljudest materjalidest hukatuslikud riideesemed. Seda küll, et büsti toetamiseks. Põhimõtteliselt. Ent naised – või tänapäeval nii harval ja erilisel juhul neid varustavad mehed – uputasid neisse soorebase koonudesse kujuteldamatuid summasid. Push up, calm down! Ja mehed-ullikesed vrakistusid neil ersats-jäämägedel, uskudes, et see kõik on ehtne ja kuulub neile.

      Gerth tundis end nende soorebase-koonude vahel arusaadavalt nii õhevil kui ka ebamugavalt.

      Frida mõtles lühidalt oma enese tisside peale. Kui teised naised muretsesid nende pärast noorukestena – enamasti sellepärast, et liiga väikesed on –, siis temal oli see probleem päevakorral nüüd. Õigemini taustsüsteem oli muutunud. Seni oli kõik proportsioonis. Praegu kippus lähenev menopaus ülejäänud korpuse võrreldes partiiga liiga suureks paisutama, nii et tema juurde kuuluvad soorebased näisid liiga väikestena. Dieeditades kadus ära kõigepealt nägu, siis rinnad – ja suure pingutamisega mõtteline osa kõhtu ja tagumikku. Seepärast oleks ta pidanud siin õigupoolest sisseoste tegema, mitte müüjannat nutma ajama.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами СКАЧАТЬ