Armastus, lordid ja lõbuleedid. Barbara Cartland

Чтение книги онлайн.

      “Duellid on keelatud ega ole enam moes,” ütles krahv rangelt.

      “Ei ole tõsi!” pareeris Petrina. “Alles möödunud nädalal pidasid kaks Ruperti sõpra Green Parkis duelli. Rupert oli sekundandiks.”

      “Mind ei huvita, kuidas käituvad Coombe’i vanused noormehed, kellel pole midagi paremat teha,” ütles krahv kõrgil toonil. “Mida ma teile öelda tahan, Petrina, on see: te ei arva lord Rowlocki enam oma tuttavate hulka.”

      “Ma kaalun seda,” kostis Petrina provotseerivalt.

      “Te teete, nagu ma käsin, või ma saadan teid Harrogate’i.”

      “Kui te seda teete, siis ma karjun valjul häälel terve tee tolle vastiku kuurordi poole ja maksan karikaturistile, et ta teeks teist pilkepilte ja kirjutaks paskvilli sellest, kui julmalt te käitute oma vaese kaitsetu hoolealusega!”

      “Te pole ei vaene ega kaitsetu,” ütles krahv, “ja kuni te elate minu majas, Petrina, teete nii, nagu mina käsin.”

      “Võib-olla peaksin ma rajama oma majapidamise,” ütles Petrina sulnil toonil.

      Krahv vaatas talle raevukalt otsa ja ütles, suuri vaevu ennast valitsedes:

      “Te püüate mind ainult provotseerida. Jumal küll, pidi mulle ka nii vastik jõmpsikas kaela sadama! Kas te hakkate ükskord korralikult käituma? Kui ei, siis teen nii, et kahetsete, et te üldse sündinud olete!”