Ristiisa. Mario Puzo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Kuu aja pärast võid sa Hollywoodi tagasi minna ja see pezzonovante annab sulle töö, mida sa soovid. Nõus?“

      Johnny Fontane keeldus uskumast, et donil on nii suur võim. Teiselt poolt polnud aga ristiisa kunagi lubanud korda saata midagi niisugust, mida ta poleks tegelikult ära teinud. „See sell on J. Edgar Hooveri isiklik sõber,“ hoiatas ta. „Tema kuradi peale ei saa isegi häält tõsta.“

      „Ta on ärimees,“ rahustas don leebelt. „Ma teen talle ettepaneku, millest ta ei saa ära öelda.“

      „Liiga hilja,“ sõnas Johnny. „Kõik lepingud on alla kirjutatud ja nädala pärast läheb filmimine lahti. See on absoluutselt võimatu.“

      Don Corleone rahustas: „Mine peole tagasi. Su sõbrad ootavad sind. Jäta kõik minu hooleks.“ Ta tõukas Johnny toast välja.

      Hagen istus laua taga ja tegi märkmeid. Don laskis kuuldavale ohke ja küsis: „On seal veel midagi?“

      „Sollozzot ei saa enam tagasi tõrjuda. Sa pead temaga sel nädalal kohtuma.“ Hagen tõstis sulepea kalendri kohale.

      Don kehitas õlgu. „Nüüd, kus pulmad on möödas – ükspuha, millal sa seda vajalikuks pead.“

      See vastus rääkis kahest asjast. Esiteks kõige tähtsamast: Virgil Sollozzo saab eitava vastuse. Teiseks, seik, et don Corleone oli vältinud vastuse andmist enne pulmi, viitas sellele, et don Corleone arvates tekitab tema „ei“ komplikatsioone.

      Hagen päris ettevaatlikult: „Kas ma lasen Clemenzal mõne mehe siia majja elama paigutada?“

      Don tõrjus kannatamatult: „Milleks? Ma ei andnud vastust enne pulmi, sest nii tähtsal päeval peab taevas isegi silmapiiril pilvitu olema. Samuti tahtsin ma ette teada, millest ta minuga rääkida tahab. Nüüd me teame. See, mida ta kavatseb ette panna, on infamità.“

      Hagen küsis: „Sa siis ütled ära?“ Kui don noogutas, ütles Hagen: „Ma arvan, et enne, kui sa vastuse annad, peaksime me seda arutama koos kogu perekonnaga.“

      Don muigas. „Arvad nii? Hüva, me arutame selle läbi. Siis, kui sa Californiast tagasi tuled. Ma tahan, et sa lendaksid homme sinna ja lahendaksid selle Johnny asja. Kohtu tolle filmi-pezzonovante’ga.“ Ütle Sollozzole, et ma kohtun temaga pärast seda, kui sa oled Californiast tagasi. On veel midagi jäänud?“

      Hagen võttis ametliku tooni: „Haiglast helistati. Consigliori Abbandando on suremas, tänast ööd ta enam üle ei ela. Ta perekonnal on kästud kohale tulla ja oodata.“

      Hagen oli täitnud consigliori ametikohuseid viimase aasta – sestpeale, kui vähk oli aheldanud Genco Abbandando haigevoodi külge. Nüüd lootis ta kuulda, et don Corleone lubab selle ametikoha päriselt talle. Asjaolud aga rääkisid tema vastu. Tavakohaselt usaldati nii kõrge amet üksnes mehele, kelle mõlemad vanemad on itaallased. Juba tema ajutine ametisolek oli tekitanud probleeme. Pealegi oli ta alles kolmekümne viie aastane, mitte veel säärases eas, kus üldise arvamuse kohaselt on juba omandatud kogemused ja kavalus, mida vajab edukas consigliori.

      Ent don ei andnud talle mingit kinnitust. Selle asemel päris ta: „Millal mu tütar oma peigmehega lahkub?“

      Hagen heitis pilgu käekellale. „Mõne minuti pärast lõikavad nad tordi lahti ja pool tundi hiljem nad lahkuvad.“ See tuletas talle midagi meelde. „Muide, sinu uus väimees. Kas me usaldame talle perekonnas midagi tähtsat?“

      Teda üllatas ägedus, millega don vastas. „Mitte iial!“ Don laksatas peopesaga vastu lauda. „Mitte iial! Anna talle mingi teenistus, leivateenimiseks hea ametike. Kuid ära lase iialgi tal selgusele jõuda perekonnaäris. Ütle seda ka teistele – Sonnyle, Fredole ja Clemenzale.“

      Don tegi pausi, seejärel jätkas: „Teata mu poegadele, kõigile kolmele, et nad tuleksid koos minuga haiglasse vaest Gencot vaatama. Ma tahan, et nad avaldaksid talle oma viimast lugupidamist. Ütle, et Freddie juhiks minu suurt autot, ja küsi, kas Johnny oleks nõus kaasa tulema – minu eriliseks meeleheaks.“ Ta märkas Hageni küsivat pilku. „Ma tahan, et sa lendaksid Californiasse juba täna õhtul. Sul pole aega Gencot vaatama tulla. Kuid ära lahku enne, kui ma olen haiglast tagasi ja sinuga rääkinud. Selge?“

      „Selge,“ vastas Hagen. „Mis ajaks peab Fred auto valmis seadma?“

      „Kui külalised on lahkunud. Genco ootab mind.“

      „Helistas senaator,“ ütles Hagen. „Vabandas, et ei saanud isiklikult tulla, kuid loodab, et sa saad aru. Tõenäoliselt pidas ta silmas neid kaht FJB meest, kes teisel pool tänavat autonumbreid üles kirjutasid. Kuid ta saatis oma kingituse kohale erikulleriga.“

      Don noogutas. Ta ei pidanud vajalikuks mainida, et ta ise oli senaatorit hoiatanud mitte tulema. „Saatis ta kena kingituse?“

      Hagen manas ette rõhutatult heakskiitva ilme, mis mõjus kentsakalt itaallaslikuna tema saksa-iiri näol. „Antiikhõbe, väga hinnaline. Senaator oli täpselt õige asja leidmiseks kulutanud hulk aega. Tema sorti inimeste puhul on see tähtsam eseme hinnast.“

      Don Corleone ei varjanud oma heameelt selle üle, et nii tähtis mees nagu senaator oli avaldanud talle nii sügavat lugupidamist. Senaator oli nagu Luca Brasigi doni võimustruktuuri üks tugisambaid ja selle kingitusega oli ta taas vandunud oma lojaalsust.

      Kui Johnny Fontane aeda ilmus, tundis Kay Adams ta silmapilk ära. Ta oli siiralt üllatunud. „Sa pole mulle kunagi rääkinud, et teie perekond tunneb Johnny Fontane’i,“ ütles ta. „Nüüd olen ma kindel, et ma sinuga abiellun.“

      „Tahad sa temaga tutvuda?“ küsis Michael.

      „Mitte praegu,“ tõrjus Kay. Ta ohkas: „Kolm pikka aastat olin ma temasse armunud. Alati, kui ta „Capitolis“ laulis, sõitsin ma New Yorki ja kiljusin oma hääle ära. Ta oli nii võrratu.“

      „Me kohtume temaga hiljem,“ tõotas Michael.

      Kui Johnny laulmise lõpetas ja koos don Corleonega majja kadus, ütles Kay tõredalt Michaelile: „Ära püüagi väita, et nii suur filmitäht nagu Johnny Fontane peab sinu isalt teeneid paluma.“

      „Ta on isa ristipoeg,“ nentis Michael, „ja kui poleks minu isa, ei oleks ta võib-olla praegu see suur filmitäht.“

      Kay Adams puhkes lustakalt naerma. „Jälle üpris põnev lugu!“

      Michael raputas pead: „Seda ei saa ma sulle rääkida.“

      „Usalda mind,“ käis Kay peale.

      Ja Michael jutustaski, ilma loo üle nalja heitmata või uhkust tundmata. Ta lihtsalt tähendas, et kaheksa aastat tagasi oli tema isa olnud praegusest keevalisem ja kuna asi puudutas tema ristipoega, oli don teinud sellest oma auasja.

      Lugu oli lühidalt järgmine. Johnny Fontane oli tollal saavutanud populaarse tantsuorkestri solistina erakordse menu. Temast oli saanud oodatud raadioesineja. Õnnetuseks oli orkestrijuht, tuntud tegelinski Les Halley sõlminud Johnnyga viieaastase teenistuslepingu. See oli sõumaailmas tavaline praktika: nüüd võis Les Halley Johnnyt kellele tahes välja laenutada ja enamiku teenitud rahast oma tasku pista.

      Don Corleone läks isiklikult läbi rääkima. Ta pakkus СКАЧАТЬ