Tõestisündinud lugu Pinocchio ninast. Leif G. W. Persson

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ praktiliselt samal ajal, kui kõik toimus.”

      „Jah, seda küll,” ütles Lisa Lamm. „Muidugi kummutas kohus Afsani versiooni, aga samal ajal ei nõustunud nad teda ka mõrvakatsele kaasaaitamises süüdistama. Öeldakse, et ei saa välistada, et Afsani teada toimus kõik nii. Et nad olid seal selleks, et Bäckströmile pistist anda, mitte et teda tappa. Süüdi mõisteti ta ju üksnes väiksemates kuritegudes, kokku sai ta kaheksateist kuud vanglat. Ennekõike sellepärast, et tema valduses oli kümme grammi heroiini, kui nad ta tänaval kinni võtsid. Kõiges olulisemas süüdistus läbi ei läinud. Oleks ta süüdi mõistetud, oleks ta võinud saada eluaegse.”

      „Nojaa,” ütles Holt. „Mõrvakatse süüdistuses õigeks mõistmise kohta väidab kohus, et ei leidu piisavat tõestust faktile, et ta oli teadlik plaanist, nagu oleks tegelik eesmärk olnud Bäckströmi mõrv. Aga muidugi, Thomas Eriksson tegi head tööd. Samamoodi nagu tal Afsanisuguste kaitsmisel ikka kombeks. Vaidlusta ohvri väited ja pillu teda poriga, nagu jaksad. Olen kohtus istunud ja teda kuulanud, et sa teaks.”

      „Ma sain aru, et kohtuprotsess kujunes üsna räpaseks. Ise ma küll seal ei olnud, aga …”

      „Mina olin seal, nagu ma just ütlesin,” katkestas teda Holt, „ja Bäckströmile valati täiesti asja eest ja teist taga soppa kaela. Tõepoolest. Lisaks pidi ta läbi tegema veel ühe sisejuurdluse, kus ta samamoodi kõikides punktides õigeks mõisteti. Jõudsin Bäckströmi juurde kõigest paar tundi pärast juhtunut. Kriminalistid otsisid kogu tema korteri läbi ja mul on väga raske uskuda, et ta oleks jõudnud paarsada tuhat sularahas ära peita, nagu advokaat Eriksson ja tema klient väitsid.”

      „Jah, erilises vaimustuses advokaat Thomas Erikssonist ta vist ei olnud.” Lisa Lamm naeratas seda öeldes.

      „Ega jah, aga selle poolest ei ole ta politseis sugugi ainuke. Kui selline tingimus seada, siis ei saaks me üleüldse uurimisrühma kokku. Peaaegu kõik politseinikud, kellega sa räägid, on sügavalt veendunud, et advokaat Thomas Eriksson oli veel suurem suli kui need, keda ta kaitses.”

      „Ma ei oleks osanud ise seda paremini sõnastada,” ütles Lisa Lamm. „Erapoolikuse küsimus kenasti kokku võetud.”

      „Muidugi, see on medali üks külg. Teine on see, et Bäckström lahendab selle sulle ära. Juba praegu on ta enam kui kindel, et mõrvani viis ohvri enda kriminaalne tegevus ja et küll ta selle varsti ette näitab. Kõige vähem pead sa muretsema sellepärast, et see lahendamata juhtumiks jääb. Bäckströmi maailmas on see maffiamõrv.”

      „Mis probleemi just ei pisenda.”

      „Seda küll,” vastas Holt. „Aga võrreldes selle tormiga, mis puhkeb siis, kui sa üritad Bäckströmi mõne teise komissari vastu välja vahetada, on see kõigest õrn briis. Mõtle järele, Lisa,” ütles Holt. „Bäckström on legend, ja kui sa tema maha võtad, saad terve Rootsi politsei endale kraesse. Rääkimata tavalistest inimestest. Rootsi rahva oma Eastwood,” lõpetas Holt leebe naeratusega.

      „See ei paista tõesti mõistlik.” Lisa Lamm noogutas. „Tead mis?” Ta naeratas Holtile.

      „Ei tea.”

      „Ma juba peaaegu ootan temaga koos töötamist. Inimene, mees, legend.”

      „Õnn kaasa,” ütles Holt kõvera muigega.

      23

      Esimene uurimisrühma koosolek ja täpipealt kell kaksteist astus kriminaalkomissar Evert Bäckström suurde koosolekuruumi, võttis laua otsas istet, tervitas kõiki ja andis sõna Annika Carlssonile, kes oli tema asetäitja.

      „Palun, Annika,” ütles Bäckström, nõjatus seljatoele, kohendas ennast ja põimis sõrmed kõhul vaheliti, lastes pilgul üle kokkutulnute libiseda. Üldjoontes samasugune vaimupuudega laiskvorstide kari nagu tavaliselt, ometi peaks see olema tema elu parim päev, mõtles Bäckström. Ainus valguskiir teda ümbritsevas pimeduses oli tema enda väike Jenny, kes oli musta pluusi asemel punase selga pannud.

      „Aitäh,” vastas Annika Carlsson noogutades. „Meil on uurida mõrv ja lähteandmed on järgmised. Ohver on advokaat Thomas Eriksson, nelikümmend kaheksa aastat vana, üksik, lasteta ja vaevalt kellelegi siinviibijatest tundmatu. Ta tapeti oma kodus Brommas, Ålstensgatan 127. Tõenäoliselt eile õhtul, surma põhjustas kohtuarsti esialgse vaatluse põhjal löök tömbi esemega vastu pead. Motiiv on teadmata, aga seni ei räägi küll miski selle poolt, et tegu võis olla röövi või sissemurdmisega, mis läks luhta. Kes seda tegi või tegid, tulebki nüüd välja uurida. Sellepärast me siin istume, kui kellelgi küsimus peaks tekkima.”

      Annika Carlsson tõstis pilgu oma paberitelt ja noogutas kokkutulnutele.

      „Mis puudutab üksikasju, siis ma mõtlesin, et nendest teeb ülevaate Peter,” ütles Annika Carlsson samal hetkel, kui Anna Holt ukse avas ja koos nende eeluurimisjuhi Lisa Lammiga sisse astus.

      „Ma ei sega teid rohkem,” ütles Anna Holt. „Tahtsin ainult siia tuua teie eeluurimisjuhi, tema nimi on Lisa, peaprokurör Lisa Lamm, kui täpne olla, aga ise pean ma nüüd edasi jooksma. Ma arvestan, et te ajate selle asja korda.”

      Kena tüdruk, mõtles Annika Carlsson. Väike heleda poisipeaga blondiin, korrektselt ja ilusasti riides, seelik, pluus ja pintsak harmoneeruvates valge ja sinise nüanssides. Välimuse järgi kõige rohkem nelikümmend, rõõmsad silmad on tal ka, ja teati rääkida, et meest ja lapsi ei ole. Sellest võib isegi midagi tulla, mõtles ta.

      „Tere tulemast, Lisa,” ütles Annika Carlsson noogutades ja naeratades. „Võta istet ja tunne ennast nagu kodus,” jätkas ta ja osutas vabale toolile laua teises otsas.

      „Aitäh,” ütles Lisa Lamm ja istus. „Vabandust, et ma hilinesin. Aga ärge laske end minust segada,” jätkas ta. Naeratas ja noogutas kohalviibijatele. „Nii et jätkake …”

      „Väga hea,” ütles Bäckström lühidalt. „Tere tulemast.” Kümme minutit jälle kuradile, sest tädi ei tunne kella, mõtles Bäckström, ja Ankan Carlsson, osakonna oma ründelesbik, on juba ilmselt pilgu peale visanud. Väike Lamm vaadaku ette, et ta noka vahele ei satu, mõtles ta.

      „Peter Niemi on siin Solnas kriminalistide juht,” sõnas Bäckström ja osutas käega äsja nimetatu poole. „Tee tavapärane ring, et millal, kus ja kuidas.”

      „Muidugi,” ütles Niemi. „Kuigi reservatsioone tuleb omajagu, sest mina ja Hernandez tutvusime juhtumiga alles kaheksa tunni eest, aga igatahes on praegune seis selline. Kuriteo toimepanemise esialgne kellaaeg on umbes kolmveerand kümme eile õhtul. Kuriteopaik väga tõenäoliselt ülemine trepihall ohvri kodus Ålstensgatanil. Surma põhjus kohtuarsti esialgsel hinnangul löök tömbi esemega vastu pead ja kaela, mille tagajärjel pidi ohver kohe teadvuse kaotama ja mõne minuti jooksul surema.”

      „Ja miks me nüüd siis niimoodi arvame?” küsis Bäckström ja vajus veel sügavamale oma tooli sisse.

      Peter Niemi hinnangul erinevatel põhjustel, ja kui järjekorras võtta ja alustada kellaajast, siis oli põhjuseid ennekõike neli.

      Nende ohver paistis olevat inimene, kes peab isiklikku turvalisust väga oluliseks. Majas olid nii liikumisandurid, kaamerad kui sissemurdmise häireseade, lisaks üldsignalisatsioon, nii et kõik uksed ja aknad olid valve all.

      „Nii et siin on meil siis maja sissepääs,” ütles Niemi. Klõpsis oma arvutit ja näitas ohvri välisukse pilti suurel ekraanil ruumi otsaseinas. „Sissetungist ei ole jälgi ja üldsignalisatsioon СКАЧАТЬ