Tõestisündinud lugu Pinocchio ninast. Leif G. W. Persson

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ minu elu parim päev, mõtles Evert Bäckström, kui ta veerand tundi hiljem ohvri kodust lahkus ja võttis suuna taksole, mis teda eemal tänaval juba ootas.

      21

      Umbes samal ajal kui kriminaalkomissar Evert Bäckström lahkus Brommast Ålstensgatanil asuvalt kuriteopaigalt, et sõita Solnasse politseimajja ja valmistuda esimeseks koosolekuks oma uurijatega, helistas peaprokuröri asetäitjale Lisa Lammile koju tema ülemus, riigiprokurör, kes andis teada, et määrab ta eeluurimise juhiks mõrvajuhtumile, mis oli ilmselt aset leidnud kõige varem paari ööpäeva eest.

      „Ohver ei ole suvaline inimene, kui nii võib öelda,” ütles riigiprokurör ja köhatas. „Advokaat Thomas Eriksson olevat mõrvatud oma kodus Brommas millalgi pühapäeva õhtul või ööl vastu tänast. Nii et meie ohver ei ole meediale just tundmatu, nagu sa kindlasti tead,” tõdes riigiprokurör ja köhatas uuesti.

      „Thomas Eriksson, tema, keda õhtulehed nimetavad muslimi maffia lemmikadvokaadiks?” Lisa Lammil oli raske oma üllatust varjata.

      „Täpselt, tema jah,” kinnitas riigiprokurör. „Nagu sa kindlasti taipad, tõotab asi tulla keerukas ja ebamugav sõltuvalt sellest, kuhu me omadega lõpuks välja jõuame. Nii et kui sa vähegi kõhkled, siis ütle kohe. Sellisel juhul panen selle peale lihtsalt kellegi teise.” Riigiprokurör köhatas kolmandat korda.

      „Ei,” ütles Lisa Lamm. „Ma teen seda heameelega.”

      „Suurepärane,” ütles riigiprokurör. „Niipea kui mingeid probleeme tekib, võta otse minuga ühendust. Lisaks ma tahan, et hoiaksid mind arenguga kursis.”

      „Muidugi,” ütles Lisa Lamm.

      Advokaat Thomas Eriksson, mida kuradit, mõtles ta, kui oli kõne lõpetanud.

      Västerorti piirkond, mõtles Lisa Lamm. Seal on vähemalt üks inimene, keda ma tunnen ja kes mulle meeldib, mõtles ta. Siis helistas ta oma vanale sõbrale komissar Toivonenile, kes oli Västerorti politsei kriminaalkuritegude osakonna juhataja.

      „Kummaline kokkusattumus,” ütles Toivonen. „Tegelikult ma mõtlesin su peale. Panin just su uurimisrühma kokku ja võin rõõmustada sind sellega, et saad täissatsi nagu ette nähtud, tead küll, riigi politseiameti raskete kuritegude uurimiseks koostatud juhiste järgi, nii et sats on igati pidulik, kuigi see oli paras jant, arvestades kõiki puhkusegraafikuid, mis tindipritsid mulle juba lauale on ladunud. Esimene koosolek on muide kolme tunni pärast. Kell kaksteist siin Solnas. Lasin sulle külastajakaardi teha, see on all valvelauas.”

      „Aitäh, ja juurdluse juht oled sina, kui ma võiksin veel midagi soovida.”

      „Selles pean ma sulle kardetavasti pettumuse valmistama,” vastas Toivonen. „Seekord veeretasime välja raskekahurväe.”

      „Kes see siis on?”

      „Meie kallis Evert Bäckström. Viimane aeg, et peaprokurör kohtuks inimese, mehe ja legendiga, kuigi ma ise olen kirjelduse esimesse kolmandikku alati kerge kõhklusega suhtunud.”

      „Kuidas ta on ka?”

      „Eks ta omajagu tolmu võib üles keerutada,” nentis Toivonen ja tema hääl kõlas seda öeldes võrdlemisi vaimustunult. „Kui ta tüli hakkab tegema, siis ütle ainult, ma luban, et peksan talle natuke mõistust pähe. See poleks ka esimene kord, nii et heameelega.”

      Evert Bäckström, ja targem oleks kohe härjal sarvist haarata, mõtles Lisa Lamm. Siis helistas ta Anna Holtile, kes oli politseiülem, Västerorti piirkonna juht ja Bäckströmi kõige kõrgem ülemus.

      „Ma aimasin juba, et sa helistad, ja mõtlesin välja ka, millest sa rääkida tahad,” ütles Anna Holt, niipea kui Lisa Lamm oli end tutvustanud. „Nii et teen ettepaneku, et me kohtuksime siin minu juures veerand tundi enne seda, kui sa Bäckströmi ja teistega kohtud.”

      „Kolmveerand kaksteist sinu juures, sobib väga hästi,” vastas Lisa Lamm.

      „Väga hea,” ütles Holt. „Ja aitäh, et helistasid.”

      Siis lõpetas ta kõne. Siin läheb veel mölluks, mõtles Lisa Lamm pead vangutades.

      22

      „Palun võta istet, Lisa,” ütles Holt ja noogutas sõbralikult ühe poole kolmest toolist, mis seisid teisel pool tema suurt kirjutuslauda.

      „Aitäh,” ütles Lisa Lamm ja istus.

      „Paranda mind, kui ma eksin,” ütles Holt, samal ajal kui ta avas ühe kaustadest, mis ta laual lebasid, „aga mul on tunne, et sa tahad minuga rääkida minu kolleegist Evert Bäckströmist, juurdluse juhist, ja kui sind huvitab, kuidas ta selleks sattus, siis on see minu otsus. Bäckström on siin minu juures nüüd neli aastat raskete vägivallakuritegude osakonnas töötanud ja just see osakond tegelebki mõrvadega. Ma ei näinud põhjust seda muuta.”

      „Kuidas siis läinud on ka?” küsis Lisa Lamm sõbralikult naeratades.

      „Nendel aastatel, kui ta minu juures on töötanud, on ta juhtinud kaheteistkümne mõrva eeluurimist ja lahendanud neist üksteist. Viimase kõigest nädala eest, nii et selle pärast ei pea sa muretsema.”

      „Ei, ma olen aru saanud, et ta on väga tõhus. Mind teeb rahutuks see, et tal on varem meie ohvriga pistmist olnud, mille tõttu ei pruugi ta paista erapoolik. Thomas Eriksson oli ju see, kes Afsan Ibrahimi kaitses, kui teda süüdistati koos vanema venna Farshadi ja selle jubeda tegelasega, kelle nimi mul kunagi meelde ei tule … Bäckströmi mõrvakatses tema enese kodus …”

      „Hassan Talib,” pistis Holt vahele. „Sa mõtled Hassan Talibit, ta oli vendade Ibrahimide nõbu ja nende palgamõrvar, kui jääda truuks õhtulehtede kirjeldustele.”

      „Täpselt,” ütles Lamm. „See ta oli jah. Kui ma valesti ei mäleta, siis toimus see millalgi varasuvel … neli aastat tagasi.”

      „See oli 29. mai õhtul,” nentis Holt. „Kohut peeti sama aasta septembris ja ainsana esitati süüdistus Afsan Ibrahimile. Nagu sa ka kindlasti tead, sai tema vanem vend Farshad surma, kui proovis põgeneda Karolinska haiglast, kus tal raviti kuulihaava, mille ta oli saanud seoses Bäckströmi mõrvakatsega. Lasi käed lahti ja kukkus kuue korruse jagu otse vastu maad, kui proovis haiglasse sisse smugeldatud köie abil aknast välja ronida. See oli muide nädal pärast Bäckströmi ründamist. Samal päeval kui Farshad proovis põgeneda, suri Hassan Talib opilaual peavigastustesse, mis ta Bäckströmi rünnates saanud oli. Ainsana jäi sellest kambast ellu keskmine vend Afsan, kes oli teised autoga Kungsholmenile, Bäckströmi maja juurde sõidutanud. Tema üles ei läinud, vaid võeti kinni, kui ta maja ees autos ootas. See toimus umbes samal ajal, kui toas tulistamiseks läks. Nagu sa kindlasti tead, me jälitasime neid ja politseinikud jõudsid Bäckströmi korterisse kõigest paar minutit pärast toimunut. Talib lebas teadvusetult Bäckströmi elutoa põrandal. Kui ta oli proovinud Bäckströmi tulistada, oli Bäckström ta pikali virutanud ja Talib oli kukkunud nii õnnetult, et lõi kolju vastu Bäckströmi diivanilauda puruks. Bäckström tulistas Farshadi põlve alla, kui too tegi katset teda pussitada. Kõik üksikasjad on siin kaustas. Ka kaks uurimist, mille sisejuurdlus tegi. Kus muide mõistetakse … nagu sa ka kindlasti tead … Bäckström kõikides punktides õigeks. Ta käitus igati määrustepäraselt.”

      „Jah, ma olen kõigest sellest kuulnud,” ütles Lisa Lamm ja lükkas tagasi paberikausta, mille Anna Holt oli tema ette tõstnud. „Mind paneb СКАЧАТЬ